Suurbritannia otsustamise hetk on käes

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 22. juuni 2016 kell 5:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurbritannia otsustamise hetk on käes - liidus või lahus
Suurbritannial on aeg otsustada - Euroopa Liidus või lahusFoto: Scanpix/Reuters
Britid on homme ajaloolise valiku ees – kas tõesti otsustab esimene riik 1957. aastal asutatud Euroopa riikide ühendusest lahku lüüa.
Uut hääletust ei tule, otsus on lõplik – vannutavad 1973. aastal liitu astunud britte valiku eel nii kodused kui ka Euroopa Liidu teiste riikide poliitikud.
„Sees on sees, väljas on väljas,“ ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble Saksa väljaandele Der Spiegel.
Briti endine konservatiivist peaminister Sir John Major märkis ajalehele Financial Times, et kui referendumil peaks otsustatama EList lahkuda, ei hakka britid juba üksi oma uhkuse pärast liitu tagasi pääsemist paluma, kui paari aasta pärast selgub, et otsus oli viga.
Ning kui tooni jääb andma Prantsuse majandusministri Emmanuel Macron’ nägemus, ei ole kerget kokkulepet loota. Intervjuus päevalehele Le Monde ütles minister, et EList lahkumise korral kaotavad Briti finantsasutused „passi“ Euroopa Liidu turule pääsuks ning et kui tahetakse ELiga edasi kaubelda, tuleb ka tulevikus teha sissemakseid ELi eelarvesse. Nii nagu teevad Norra ja Šveits.
„Meie ülesanne on (referendumile – toim) järgneval päeval kahetine: peatada nakkus brittide lahkumisest ning taaskäivitada viivitamatult Euroopa positiivne projekt,“ ütles Macron.
Referendum toimub, sest Suurbritannia peaminister David Cameron lubas, et valitsusse saades korraldavad konservatiivid sellise referendumi – ELi teema on parteid lõhestanud aastakümneid.
Kui britid hääletavad ennast EList välja, peab riik kõigepealt ametlikult teatama, et käivitab liidust lahkumise protsessi.
ELi alusleping näeb kõnelusteks ette kaks aastat.
Kui soovitakse kõneluste aega pikendada, on vaja kõigi liikmesriikide nõusolekut.
Lõplikud liidust lahkumise tingimused otsustakse liikmesriikide enamuse toetusega – nii ei saa ükski riik blokeerida teise riigi liidust lahkumist.
Ärge minge ära!
Vahetult referendumi eelõhtul on britte siiski pigem heaga meelitatud. Äripäeva Rootsi sõsarleht Dagens Industri ärgitas sarnasel moel nagu Saksa ajakiri Der Spiegel britte mitte lahkuma, avaldades esikaanel Suurbritannia lipu ja ABBA-lt laenatud ja mugandatud laulurea – take a chance on EU (anna ELile võimalus). Saksalaste sõnum oli – please don’t go (palun ära mine ära). Juhtkirjas loeti üles kõike head ja ühist, mille nimel maksab koos jätkata. Ungari peaminister Viktor Orban ostis väidetavalt maksumaksjate raha eest terve lehekülje reklaami ajalehes Daily Mail, et rõhutada, kui uhke on ungarlastel olla brittidega ühes liidus.
Viimased päevad on veel ka viimane võimalus üle korrata, kui tõsise otsusega on tegemist.
Sinu elujärg kannatab
George Soros, kes teenis suure varanduse selle pealt, et Suurbritannia John Majori valitsuse ajal rahaliidu eelkäijaks olnud valuutamehhanismist lahkus, toetab tuliselt brittide jäämist Euroopa Liitu. Ajalehes The Guardian avaldatud artiklis hoiatas ta, et liidust lahkumise võimalikud kulud on tugevalt alahinnatud. Briti nael võib sellise valiku peale nõrgeneda 15-20%, tõmmates kaasa brittide elatustaseme. Võita on vaid spekulantidel.
Soros hoiatas, et naela selline nõrgenemine ei oleks majandusele seekord kasulik nagu 1992. aastal, mil valuutamehhanismist väljakukkumisega ei olnud Suurbritannial rohkem vajadust naela liiga kõrget seotud kurssi majandusele kahjulike kõrgete intressimääradega kaitsta. Praegu pole aga keskpangast jõulist intressikärbet loota, ja nii majandusele olulist ergutust, sest intressimäärad on juba rekordmadalal.
Soros hoiatab ka Suurbritannia suure jooksevkonto defitsiidi eest, mis vajab kapitali sissevoolu – Brexiti järel võib eeldada, et kapital liigub vähemalt läbirääkimiste ajaks ELiga uue olukorra üle pigem riigist välja. Ergutust ei pruugi naela järsk nõrgenemine erinevalt varasematest devalveerimistest tuua ka tööstuses, sest Suurbritannia kaubavahetuse tingimused teiste riikidega tuleb kõik uuesti kokku leppida.
Esmaspäeval hoiatas maailma suurim autotootja Toyota Motor Corp oma Suurbritannia tehaste töötajatele läkitatud kirjas, et Euroopa Liidust lahkumine võib Suurbritannias toodetud auto hinnale kuni 10%-lise tolli otsa panna, mis teeb konkurentsis püsimise raskeks.
„Meie tegevuse ja konkurentsivõime seisukohast on parim Suurbritannia jätkamine Euroopa Liidus,“ tsiteeris agentuur Bloomberg „Euroopa Liidust lahkumine tähendaks meile ärialaselt märkimisväärseid lisaraskusi.“
90% saareriigis toodetud Toyota autodest läheb eksporti ja sellest kolm neljandikku Euroopa Liitu.
Kogu Briti autotööstuse sektor tegi esmaspäeval avalduse, milles rõhutas, kui oluline on piiramatu juurdepääs maailma suurimale ühisturule, ELi riikide ühine kaal rahvusvahelistel kaubanduskõnelustel, võimalus kaasa rääkida tehniliste reeglite kujundamisel ning tööjõu vaba liikumine. „Nii kriitilise hääletuse eel ei tohi olla mingit kahtlust, milline on meie sektori seisukoht,“ ütles ühenduse juht Michael Hawes.
Emotsioon või arvestus
Rindejoon referendumil läheb majanduslike argumentide ja emotsioonide vahelt. Kõige tugevamad emotsioonid on seotud sisserändega. Just see teema kasvatas toetust liidust lahkumise pooldajatele, kuni Tööpartei parlamendisaadiku Jo Coxi mõrv läinud neljapäeval paariks päevaks nii poolt- kui ka vastukampaania seiskas.
Pühapäeval näitasid arvamusküsitlused toetuse kasvu liidus jätkamisele, vallandades nädala hakul turgudel ralli. Selget eelistust siiski ei paista ja nii andis ka ralli järele. Määravaks saab ilmselt see, kummast leerist rohkem valijaid hääletama läheb.
Brüsselis oodatakse referendumi tulemust murelikult. Ülemkogu president Donald Tusk kordas, et brittide lahkumine liidust on täiesti reaalne. Ja ELi vastastel on küllap šampus juba külmas.
Kui aga tuleb jah, kuid tuleb napilt, jääb rahulolematus käärima. Muudatusi on vaja nii või teisiti.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Euroopa Liit
Hetkel kuum